Põhikooliealiste laste jaoks on õppimise kõrval tähtsal kohal isetegemine, mäng ja positiivsete emotsioonide kogemine, mis panevad lapsed tegutsemisest vaimustust tundma. Virtuaalsesse koolipinki istumine on tekitanud küsimuse meie haridussüsteemi mõtteviisist lähtuvalt “kuidas korraldada õppetöö nii, et õpilased sooritaksid eksamid edukalt?” Samas on oluline noorte vaimse tervise ja heaolu huvides keskenduda ka küsimusele, kuidas huviringide ja treeningsaalide sulgemisest hoolimata pakkuda lastele võimalust saada osa vahetul suhtlemisel põhinevast ühistegevustest?
Kindlasti iseloomustab milleeniumilapsi, z-generatsiooni ja alpha-generatsiooni nutiseadme järele sügelevad näpud. Aga kas koroona ajendab veel agressiivsemat kratsimist ja kuidas seda sel juhul leevendada? Kas on tõesti nii, et laps kulutab peale virtuaalkooli oma järele jäänud energia vaid internetis pakutavale meelelahutusele?
Lapsed ja nutimaailm
Kuigi pea kolmandik lastest kasutab igapäevaselt internetti ka kooli jaoks, kulub oluliselt rohkem aega siiski muudele tegevustele. Võib arvata, et füüsilise kontakti vähesusest tingituna kasvab tõenäosus nutisõltuvuse süvenemiseks - seda nii lastes kui ka täiskasvanutes. Aga kas laps on ikkagi nutisõltlane?
Teadlased Tayana Panova ja Xavier Carbonell toovad oma uuringus “Kas nutisõltuvus on päriselt sõltuvus? välja, et pidevat nutiseadme kasutamist ei ole ei tuleks nimetada sõltuvuseks. Teadlased selgitavad, et millestki väga mõjutatud olemine toob esile rasked psühholoogilised ja/või füüsilised tagajärjed. Seega on igapäeva kontekstis tegu pigem probleemse nutitelefoni kasutamisega. Küll aga on uuringud näidanud, et nutiseadme ülemäärane kasutamine soodustab tõepoolest depressiooni ja ärevuse teket - mis on meie aja üks väljakutseid ja vajab ennetusmeetodeid. Vähese füüsilise kontakti ajal peab laps kiiresti leidma võimalusi, et saada eluks vajalik D.O.S.E (dopamiin, oksütotsiin, serotoniin ja endorfiin) kätte. Õnnehormoonid, mille vallandumisel ajus tunneme heaolutunnet, motivatsiooni ja üldist teotahet, hoiavad meid tegusana. Laps tunneb seda igapäevaseid tegevusi tehes: süües, sõpradega mängides, sporti tehes. Ja doosi pakub ka nutiseadmes olemine. Iseasi kuivõrd elutervelt otsib laps heaolu- ja kuuluvustunnet - kas otsib seda TikToki postitatud video reaktsioonidest või saab ta suurema naudingu video loomise protsessist? Loomulikult tõstab lapse suu kõrvuni ka see, kui tema TikToki või Instagrami postitus kogub heakskiitvaid reaktsioone. See paneb last tundma kuuluva ja väärtuslikuna. Paradoksaalsel kombel on aga sellise lühiajalise rõõmuhõiske sees hoopis süvenev väärtusetusetunne, sest iga like’i taga puuduvad siirad ja vahetud emotsioonid.
Vahetud näoilmed õpetavad last reageerima, oma emotsioone reguleerima ning arendavad empaatiavõimet. Visuaalne anonüümsus ja emotsioonideta kirjakeelne suhtlus võib seevastu empaatia puudumisest lähtuvalt tekitada konflikte ja seega suureneb tõenäosus, et laps saab veebikeskkonnas negatiivsete kogemuste ja tunnete osaks. Heaks näiteks oma emotsioonide reguleerima õppimisest on .Medoonity labor “Emotsioonide jõud”, kus lastel on võimalik õppida tundma nelja peamise emotsiooni (rõõm, kurbus, viha, hirm) erinevusi, et mõtestada kuidas ja millistes olukordades need emotsioonid temas avalduvad ja kas sellele järgnev väljendusviis on situatsiooni põhiselt tarvilik või saab konflikti või halva enesetunde vältimiseks ennast teisiti väljendada.
Kuna lapse emotsioonid on üldiselt avaldatud vahetult ja ausalt, on oluline neil aidata mõista, et emotsiooni ajel käitumisele eelnevad mõtted on kontrollitavad: nad kas aitavad meil oma emotsioone võimendada või maandada. Tajumine, kuidas oma emotsioonidega toime tulla, on lapse jaoks oluline nii päris maailmas kui ka sotsiaalmeedias.
Artikli autor: Margit Kattai Allikad:
Smahel, D., Machackova, H., Mascheroni, G., Dedkova, L., Staksrud, E., Ólafsson, K., Livingstone, S., and Hasebrink, U. (2020). EU Kids Online 2020: Survey results from 19 countries. EU Kids Online. Doi: 10.21953/lse.47fdeqj01ofo
Panova, T., Carbonell, X. (2018). Is smartphone addiction really an addiction?. Journal of Behavioural Addictions, 7(2), 252-259. Doi: 10.1556/2006.7.2018.49
Elhai, J. D., Levine, J.C., Dvorak, R.D., Hall, B.J. (2016). Fear of missing out, need for touch, anxiety and depression are related to problematic smartphone use. Computers in Human Behaviour, Volume 63, 509-516. Doi: https://doi.org/10.1016/j.chb.2016.05.079